kollaazh

Interneti avarustes on kanda kinnitanud selline tore termin nagu  enshittification , mille kohta saab lähemalt lugeda näiteks lehtedelt  https://pluralistic.net/2023/01/21/potemkin-ai  ja  https://locusmag.com/feature/cory-doctorow-no-one-is-the-enshittifier-of-their-own-story . Need kaks artiklit rõhuvad suuresti ärilise käitumise poole peale, kui mulle tundub et sellel mündil on ka teine külg (või pigem sellel täringul on veel tahkusid). Üks aspekt, mis minu jaoks tihtipeale erinevate tööriistade või teenuste kasutamiskogemust alla viib on kurikuulus  feature bloat . Arenduse kontekstis kasutatakse teda küll natukene teistmoodi, või teise nurga alt, kui kasutajakogemuse kontekstis on tal ka oma roll. Lisavõimekus oma olemuselt ei ole halb asi, kuid kui neid uusi featuure korralikult ei hallata ning vanade võimalustega ei kooskõlastata võib tulemuseks olla kasutamatu segadus. Mida rohkem võimalusi mingi tööriist või platform pakub, seda keerulisem on pakkuda ko...

Ülesanne Too ajaveebiartiklis üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis (kasutada võib ülalmainitud Jakob Nielseni kasutatavuse komponente, aga ka muid kriteeriume). Hea Hea näitena tooksin välja sellise toreda tehnoloogiahiiu otsingulehe nagu Google. Mulle on alati meeldinud Google'i esilehe disain, nagu ma seda esimesena mäletan ( https://www.webdesignmuseum.org/gallery/google-1999 ). Seal on küll ka muid vidinaid, kuid see mis silma tõmbab on logo, suur tühi tekstilahter ja nupud Google Search ja I'm Feeling Lucky. Idee on lihtne ja intuitiivne: sa kirjutad midagi ning vajutad otsi. Kas kasutaja saab sellest esmasel kasutusel aru? Pigem jah, ma arvaks. Kas ta saab oma asjad edaspidi otsitud? Jah. Kas sa oskad seda kasutada pärast mitme aastast pausi? Jah, kui nad just midagi muutnud pole väga. Siiani on olnud kasutus üpris sarnane alates 1997. aastast Web Design Museum'i piltide järgi vaadates. Vigu saab parandada, kuna üles serva jääb alles lahter edasi...

Teemast Selle nädala teema on analüüsida üht arendusmudelit ning üht ärimudelit kindla tarkvaraprojekti näitel. Muusikahuvilisena jäi mulle kohe hambusse Spotify, kuna esmapilgul tundub ärimudel üpris lihtne, süvenema hakates kindlasti see nii ei ole, aga eks me näe :) Ärimudel  Mulle endale oli natukene üllatuseks, et enamus Spotify käibest on tasulise teenuse eest (ca 88,6%) ning ülejäänu saadakse reklaamide pealt. Ma oleksin ise arvanud, et need arvud on rohkem tasakaalus või pigem vastupidi isegi ( https://www.musicbusinessworldwide.com/spotify-subscriber-base-hits-290m-in-q4-as-streaming-giant-posts-2-5bn-annual-operating-profit-for-2025 ). Tuleb välja, et Spotify tasuta ning reklaamidega versiooni peamine eesmärk pole mitte raha teenimine, vaid pigem uute kasutajate "sisse viskamine" ( https://newsroom.spotify.com/2022-06-08/spotify-founder-and-ceo-daniel-eks-investor-day-2022-remarks ). Ma mäletan, et isegi sai kunagi tasulise peale edasi liigutud kuna need pidevad rek...

Natuke statistikat Netflixis, Amazon Prime'is ja erinavatel voogedastus platformidel on näiteks UKs 2025 aasta lõpu seisuga üle 340000 tunni (~39 aastat) filme, sarju ja muud vaadatavat materjali (https://informitv.com/2025/11/28/bbc-iplayer-library-approaches-size-of-netflix). Numbrid on võibolla natukene mööda, kuna enamuse vaatasin silma järgi graafikult. Spotify laulude kollektsioon ületab 100 miljonit, mis oleks 3min 30sek laulu pikkuse juures umbes 665 aastat kuulamist (https://insights.vaizle.com/spotify-statistics), kusjuures Spotify'sse laaditakse iga päev juurde 60000 laulu (natuke alla 5 kuu kuulamist - https://soundcamps.com/blog/spotify-statistics). Maailmas on hetkel natukene alla 160 miljoni raamatu (https://isbndb.com/blog/how-many-books-are-in-the-world). Olles agar meedia tarbija, kui ma tarbiksin iga päev 50 aastat jutti ühe 1,5 tunnise filmi, vaataksin kaks tunni aja pikkust sarja, kuulaksin ühe 12 laulu pikkuse albumi, ning loeksin ühe raamatu... Siis suuda...

Sissejuhatus Selle nädala teemaks on  Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright  arvustamine ning ühe kõige paikapidavama ja ühe kõige ekslikuma väite välja toomine. Teoreetiline paradoks Üks asi millele Moglen mitu korda viitab on asjaolu, et tarkvara või üleüldse ükskõik millised digitaliseeritud teadmised on lihtsalt suured numbrid, ning et suvaliste numbrite omamine või mitte omamine on absurdne. Arvaksin siinkohal, et tegu on kirjandusliku hüperbooliga naeruvääristamaks üldse seda mõtet, et tarkvara võiks kellegi oma olla. Kõige lähedasem puhas näide Mogleni hüperboolile võiks olla mõned aastad tagasi korraks pildile kerkinud NFTd, mis peagi kolinaga laiali lagunesid. Sa omad numbrit mis refereerib mingit teist numbrit..? Liiga abstraktne või liiga absurdne,  take your pick. Samas... Meie tänane ühiskond on ehitatud erinevate abstraktsiooni tasemete peal seatud piirangutele ning ma ei tahaks uskuda, et mõni taolistest oleks ebastabiilsem kui te...

Temaatika Selle nädala postituseks on vaja võrrelda kahte IT juhti, kes saavutavad oma eesmärke erinevaid juhtimisstiile kasutades. Kahjuks on mu uurimustöö küll ajalistest piirangutest tulenevalt natukene pinnapealne ning esmamulje põhine, kuid arvan et ka sellel on omajagu kaalu kuidas mingi juht välja paistab, eriti  open source  projektide juures, kust mõlemad näited ka valisin. Esmamulje on tähtis. Linus Torvalds Mäletades internetist siit-sealt loetut ning ka nüüd eri artikleid uurides, tundub et  coach, mentor  ja  communicator  vähemalt 2018 eelse Linuxi arenduse juhi kohta ei käi ( https://www.cio.com/article/222390/leadership-lessons-from-linus-torvalds-7-dos-and-3-donts.html ).  Power broker  tundub esialgu kõige paremini sobima. Seda toetaks natukene nagu ka väljavõte ühest antud intervjuust, kus Linus ütleb, et lõpuks taandub tema roll ei ütlemisele ( https://www.techrepublic.com/article/linus-torvalds-git-proved-i-could-be-more-than-...

Teema / ülesande püstitus Mis vahe on klassikalisel kõrgkoolidiplomil, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomil ja erialasel kutsetunnistusel? Mis on nende roll tööturul? Millal eelistada üht teisele? Milline võiks selles kontekstis olla TTÜ IT kolledži roll? Päris suur amps ja keerulised küsimused. Proovin neis natukene orienteeruda.  Kõrgharidusest üldiselt Klassikaline kõrgkooli diplom peaks tõestama, et see isik on saanud tugeva teoreetilise baasi mingis kindlas valdkonnas. Olen kunagi kuulnud, et ülikooli haridus on selline, et näed nii asjad on, ja nüüd vaata ise mis sa selle teadmisega peale hakkad. Samas kui rakenduslikumad haridused õpetavad pigem mida ja kuidas teha. Üldiselt saan aru, et klassikaline ülikooliharidus võiks olla natukene laiem ja teoreetilisem, rakenduslikku seevastu on omajagu praktikat sisse pandud. Usun, et see piir on muidugi hägune, kuna teooria ilma praktikata on tööturul omajagu hambutu ning praktika ilma teooriata on ... fantaasiavaesem oleks ehk hea sõna?...