Anarhia ja õigus kopeerida

Sissejuhatus

Selle nädala teemaks on Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright arvustamine ning ühe kõige paikapidavama ja ühe kõige ekslikuma väite välja toomine.

Teoreetiline paradoks

Üks asi millele Moglen mitu korda viitab on asjaolu, et tarkvara või üleüldse ükskõik millised digitaliseeritud teadmised on lihtsalt suured numbrid, ning et suvaliste numbrite omamine või mitte omamine on absurdne. Arvaksin siinkohal, et tegu on kirjandusliku hüperbooliga naeruvääristamaks üldse seda mõtet, et tarkvara võiks kellegi oma olla. Kõige lähedasem puhas näide Mogleni hüperboolile võiks olla mõned aastad tagasi korraks pildile kerkinud NFTd, mis peagi kolinaga laiali lagunesid. Sa omad numbrit mis refereerib mingit teist numbrit..? Liiga abstraktne või liiga absurdne, take your pick.

Samas... Meie tänane ühiskond on ehitatud erinevate abstraktsiooni tasemete peal seatud piirangutele ning ma ei tahaks uskuda, et mõni taolistest oleks ebastabiilsem kui teine. Juhul kui me kõik lepime kokku, et nii on, siis nii on senikaua kuni piisav mass meist sellega nõustub. Valdav osa tarkvara tarbijatest ei süvene filosoofilisel, või õiguslikul tasemel pikkade numbrite omamise valiidsusesse. Ma arvan, et kui intellektuaalne omand peaks lakkama olemast, pole tegemist mitte põhimõttelise, vaid (kellegi) praktilise vajadusega. Usun et mõned kivid juba on visatud seoses LLMide treenimise legaalse arutlusega.

Vaba tarkvara on parem 

Meil inimestena tõepoolest tundub olema tung luua ning jagada oma loomingut teistega, õpetada teisi, aidata teisi. Inimene on oma iseloomult juba vastuoluline, seega ma ei näe otsest vajadust isegi välistada ühes inimeses nii alturismi kui omakasupüüdlikkust, oleneb olukorrast.

Vaba tarkvara võidukäik on olnud päris korralik. Arvatakse, et hetkel on enamustes software stack'ides avatud tarkvara ühel või teisel moel kasutuses (https://www.marketreportsworld.com/market-reports/open-source-software-market-14722346#rd_table). Kuigi, nagu me teame pole vabavaralised alternatiivid siiani suutnud tõrjuda välja piiratud tarkvara nagu Windows, Photoshop jne.

Samas, siin tundub olema minu arust üks konks sees. Vaba tarkvara mis on suunatud teistele tarkvara kirjutajatele on parem. Minu isiklik kogemus on olnud see, et kui ma pean progema või tegelema süsteemide loomisega/confimisega on vaba tarkvara de facto standard. Seevastu kui mul on vaja fotosid töödelda või heli salvestada, on tasulised alternatiivid tihtipeale palju atraktiivsemad. Enamasti just oma kasutusmugavuse poolest.

Laias laastus usun, et Moglenil oli õigus selles osas, et vaba tarkvara toore arendajate massi vastu on raske konkureerida ükskõik kui suurel ettevõttel, samas on artiklis kahe silma vahele jäänud kindlatesse valdkondadesse suunatud tarkvarad.

Huvitav asi mida mainida veel on asjaolu, et vaba tarkvara arendusse panustavad tänapäeval suured tehnoloogia ettevõtted, nii et mõnedel juhtudel me ei räägi enam isegi mitte konkurentsist vaid mingist esmapilgul vastuolulisena näivast sümbioosist. Vaba tarkvara jooksutab tehnoloogiahiidusid, kes omakorda turgutavad vaba tarkvara (nt https://opensource.googleblog.com/2025/10/2024-open-source-contributions-a-year-in-review.html, https://azure.microsoft.com/en-us/blog/microsofts-open-source-journey-from-20000-lines-of-linux-code-to-ai-at-global-scale/).

Üks on kindel. Tuleviku ennustamine on pea võimatu, ning 27 aastat on pigem lühikene aeg, mis on kulunud Mogleni autoriõiguste teemalise artikli ilmumisest kuni tänaseni. Vaatame 27 aasta pärast uuesti.