Üle vainude valendav aur

Teemast

Selle nädala teema on analüüsida üht arendusmudelit ning üht ärimudelit kindla tarkvaraprojekti näitel. Muusikahuvilisena jäi mulle kohe hambusse Spotify, kuna esmapilgul tundub ärimudel üpris lihtne, süvenema hakates kindlasti see nii ei ole, aga eks me näe :)

Ärimudel 

Mulle endale oli natukene üllatuseks, et enamus Spotify käibest on tasulise teenuse eest (ca 88,6%) ning ülejäänu saadakse reklaamide pealt. Ma oleksin ise arvanud, et need arvud on rohkem tasakaalus või pigem vastupidi isegi (https://www.musicbusinessworldwide.com/spotify-subscriber-base-hits-290m-in-q4-as-streaming-giant-posts-2-5bn-annual-operating-profit-for-2025). Tuleb välja, et Spotify tasuta ning reklaamidega versiooni peamine eesmärk pole mitte raha teenimine, vaid pigem uute kasutajate "sisse viskamine" (https://newsroom.spotify.com/2022-06-08/spotify-founder-and-ceo-daniel-eks-investor-day-2022-remarks). Ma mäletan, et isegi sai kunagi tasulise peale edasi liigutud kuna need pidevad reklaamid lõpuks lihtsalt tüütasid ära.

Spotify käive oli 2025. aasta neljandas kvartalis 4,5 miljardit dollarit. Siiski kaks kolmandikku sellest mis tuleb sisse (https://artists.spotify.com/royalties-guide), peavad nad edasi maksma teoste õiguste omanikele, milleks on enamjaolt Universal, Sony ja Warner (https://www.wealthyparrot.com/why-spotify-pays-70-revenue-to-record-labels-the-streaming-music-economics-trap-explained).

Suures osas on siis Spotify muusika vahendaja, kes seisab suurte vanade plaadifirmade ning lõpptarbija vahel, olles mugavam lahendus kui omaaegne muusika piraatimine. Suur roll on kindlasti ka eri algoritmidel muusika soovitamisel ning muudel toodetel nende nimekirjas, kuid proovin hetkel selle kirjutise fookuse natukene üldisema ning kitsama hoida (tore antonüüm :).

Arendusmudel

Spotify arendusmudelist olen ma varemgi siit-sealt kuulnud. Mu omagi praegune ametinimetus peaks tulenema Spotify arenduskultuurist, kuna seal on "product engineer" sees.

Üldiselt diagonaalis lugedes tundub mulle, et Spotify vähemalt oma algusaastatel rakendas mingit scrumi-laadset neile kohandatud agiilset protsessi (https://blog.crisp.se/wp-content/uploads/2012/11/SpotifyScaling.pdf). See, et igal arendustiimil on oma product owner ning scrumi korduv mainimine viitavad ka tolle metodoloogia juurtele, lisaks et iga tiim on võimeline iseseisvalt väärtust looma. Ekstrana siin juures näen ma vist seda maatriksi osa mida mainitakse, kus tekitatakse ka tiimidevahelised infokanalid suurema sidususe ning efektiivsuse jaoks.

Tuleb välja, et too mudel millest nii siin kui seal räägitud on, pole võibolla päriselt kunagi eksisteerinud või siis ei tekitanud ta piisavalt väärtust, et sellega jätkatud oleks (https://www.jeremiahlee.com/posts/failed-squad-goals). Ma küll ei tahaks uskuda, et reaalsus ja kunagine unelm kardinaalselt erinevad oleksid, kuid seda kuidas asjad Spotifys hetkel töötavad ma otseselt ei leidnud. Ühest 2025 aastal avaldatud kirjutisest võib välja lugeda, et nad on jätkuvalt "agiilsed" (https://www.andycleff.com/2025/06/spotify-evolution-distributed-leadership-journey).

Lõppsõnana, üleüldse on minu arust arendusmudelitega taoline asi, et kahel ettevõttel ei ole identset mudelit. Omaenda töökohast olen näinud, et kunagisest tõukest scrum'i implementeerida on saanud nädalase plaani pidamisega kanban-moodi-asi. Selle metoodika põhiline osa on, et ta sobib meile praegusel hetkel praegustes oludes ning annab tulemusi ilma liigse rituaalide kuluta. Kõik sõltub lõpuks inimestest, kes selle metoodika sees elama peavad päevast päeva.