kollaazh

Püstitus  Kujutle end IT tugilahenduste otsustaja rolli Eestis - kuidas tuleks sedalaadi tehnoloogia rakendamist korraldada? Seekordne ülesanne on päris raske, kuigi mõnes mõttes ka kergem kuna tegu on mõttemänguga, ning need mulle meeldivad. Olles piisavalt vähe kursis käesoleva teemaga, enam-vähem nii palju kui kursuse materjalidest lugesin ning üht-teist mida ise näinud olen, püüan siin kuidagi moodi orienteeruda ning loodan et kõiki rehasid päris läbi ei astu.  Mõtteid Esimene mõte mis pähe tuleb, on see, et me peaksime eristama kahte erinevat viisi edendada erivajadustega inimeste ligipääsetavust IT lahendustele. Sarnaselt sellele nagu meil on olemas nt kaldteed uutes ehitistes, ning teiselt poolt ratastoolid mis neid kaldteid kasutavad, võime eristada näiteks passiivseid ja aktiivseid meetmeid. Passiivsete meetmete alla loeksin ma igasugused veebi nõuded, et piltidel oleks alt text, sisenditel oleks õiged label'id ning muu taoline, et aktiivsed tööriistad neid käide...

Interneti avarustes on kanda kinnitanud selline tore termin nagu  enshittification , mille kohta saab lähemalt lugeda näiteks lehtedelt  https://pluralistic.net/2023/01/21/potemkin-ai  ja  https://locusmag.com/feature/cory-doctorow-no-one-is-the-enshittifier-of-their-own-story . Need kaks artiklit rõhuvad suuresti ärilise käitumise poole peale, kui mulle tundub et sellel mündil on ka teine külg (või pigem sellel täringul on veel tahkusid). Üks aspekt, mis minu jaoks tihtipeale erinevate tööriistade või teenuste kasutamiskogemust alla viib on kurikuulus  feature bloat . Arenduse kontekstis kasutatakse teda küll natukene teistmoodi, või teise nurga alt, kui kasutajakogemuse kontekstis on tal ka oma roll. Lisavõimekus oma olemuselt ei ole halb asi, kuid kui neid uusi featuure korralikult ei hallata ning vanade võimalustega ei kooskõlastata võib tulemuseks olla kasutamatu segadus. Mida rohkem võimalusi mingi tööriist või platform pakub, seda keerulisem on pakkuda ko...

Ülesanne Too ajaveebiartiklis üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis (kasutada võib ülalmainitud Jakob Nielseni kasutatavuse komponente, aga ka muid kriteeriume). Hea Hea näitena tooksin välja sellise toreda tehnoloogiahiiu otsingulehe nagu Google. Mulle on alati meeldinud Google'i esilehe disain, nagu ma seda esimesena mäletan ( https://www.webdesignmuseum.org/gallery/google-1999 ). Seal on küll ka muid vidinaid, kuid see mis silma tõmbab on logo, suur tühi tekstilahter ja nupud Google Search ja I'm Feeling Lucky. Idee on lihtne ja intuitiivne: sa kirjutad midagi ning vajutad otsi. Kas kasutaja saab sellest esmasel kasutusel aru? Pigem jah, ma arvaks. Kas ta saab oma asjad edaspidi otsitud? Jah. Kas sa oskad seda kasutada pärast mitme aastast pausi? Jah, kui nad just midagi muutnud pole väga. Siiani on olnud kasutus üpris sarnane alates 1997. aastast Web Design Museum'i piltide järgi vaadates. Vigu saab parandada, kuna üles serva jääb alles lahter edasi...

Teemast Selle nädala teema on analüüsida üht arendusmudelit ning üht ärimudelit kindla tarkvaraprojekti näitel. Muusikahuvilisena jäi mulle kohe hambusse Spotify, kuna esmapilgul tundub ärimudel üpris lihtne, süvenema hakates kindlasti see nii ei ole, aga eks me näe :) Ärimudel  Mulle endale oli natukene üllatuseks, et enamus Spotify käibest on tasulise teenuse eest (ca 88,6%) ning ülejäänu saadakse reklaamide pealt. Ma oleksin ise arvanud, et need arvud on rohkem tasakaalus või pigem vastupidi isegi ( https://www.musicbusinessworldwide.com/spotify-subscriber-base-hits-290m-in-q4-as-streaming-giant-posts-2-5bn-annual-operating-profit-for-2025 ). Tuleb välja, et Spotify tasuta ning reklaamidega versiooni peamine eesmärk pole mitte raha teenimine, vaid pigem uute kasutajate "sisse viskamine" ( https://newsroom.spotify.com/2022-06-08/spotify-founder-and-ceo-daniel-eks-investor-day-2022-remarks ). Ma mäletan, et isegi sai kunagi tasulise peale edasi liigutud kuna need pidevad rek...

Natuke statistikat Netflixis, Amazon Prime'is ja erinavatel voogedastus platformidel on näiteks UKs 2025 aasta lõpu seisuga üle 340000 tunni (~39 aastat) filme, sarju ja muud vaadatavat materjali (https://informitv.com/2025/11/28/bbc-iplayer-library-approaches-size-of-netflix). Numbrid on võibolla natukene mööda, kuna enamuse vaatasin silma järgi graafikult. Spotify laulude kollektsioon ületab 100 miljonit, mis oleks 3min 30sek laulu pikkuse juures umbes 665 aastat kuulamist (https://insights.vaizle.com/spotify-statistics), kusjuures Spotify'sse laaditakse iga päev juurde 60000 laulu (natuke alla 5 kuu kuulamist - https://soundcamps.com/blog/spotify-statistics). Maailmas on hetkel natukene alla 160 miljoni raamatu (https://isbndb.com/blog/how-many-books-are-in-the-world). Olles agar meedia tarbija, kui ma tarbiksin iga päev 50 aastat jutti ühe 1,5 tunnise filmi, vaataksin kaks tunni aja pikkust sarja, kuulaksin ühe 12 laulu pikkuse albumi, ning loeksin ühe raamatu... Siis suuda...

Sissejuhatus Selle nädala teemaks on  Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright  arvustamine ning ühe kõige paikapidavama ja ühe kõige ekslikuma väite välja toomine. Teoreetiline paradoks Üks asi millele Moglen mitu korda viitab on asjaolu, et tarkvara või üleüldse ükskõik millised digitaliseeritud teadmised on lihtsalt suured numbrid, ning et suvaliste numbrite omamine või mitte omamine on absurdne. Arvaksin siinkohal, et tegu on kirjandusliku hüperbooliga naeruvääristamaks üldse seda mõtet, et tarkvara võiks kellegi oma olla. Kõige lähedasem puhas näide Mogleni hüperboolile võiks olla mõned aastad tagasi korraks pildile kerkinud NFTd, mis peagi kolinaga laiali lagunesid. Sa omad numbrit mis refereerib mingit teist numbrit..? Liiga abstraktne või liiga absurdne,  take your pick. Samas... Meie tänane ühiskond on ehitatud erinevate abstraktsiooni tasemete peal seatud piirangutele ning ma ei tahaks uskuda, et mõni taolistest oleks ebastabiilsem kui te...