Haridusest ja sertifikaatidest

Teema / ülesande püstitus

Mis vahe on klassikalisel kõrgkoolidiplomil, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomil ja erialasel kutsetunnistusel? Mis on nende roll tööturul? Millal eelistada üht teisele? Milline võiks selles kontekstis olla TTÜ IT kolledži roll?

Päris suur amps ja keerulised küsimused. Proovin neis natukene orienteeruda. 

Kõrgharidusest üldiselt

Klassikaline kõrgkooli diplom peaks tõestama, et see isik on saanud tugeva teoreetilise baasi mingis kindlas valdkonnas. Olen kunagi kuulnud, et ülikooli haridus on selline, et näed nii asjad on, ja nüüd vaata ise mis sa selle teadmisega peale hakkad. Samas kui rakenduslikumad haridused õpetavad pigem mida ja kuidas teha. Üldiselt saan aru, et klassikaline ülikooliharidus võiks olla natukene laiem ja teoreetilisem, rakenduslikku seevastu on omajagu praktikat sisse pandud. Usun, et see piir on muidugi hägune, kuna teooria ilma praktikata on tööturul omajagu hambutu ning praktika ilma teooriata on ... fantaasiavaesem oleks ehk hea sõna? Lühinägelikum võibolla.

Kõrvalmärkusena läks seda teemat uurides mul juhe natukene krussi kui ma tahtsin hakata teooria ja praktika vahele piiri tõmbama. Ma jõudsin kusagile sinna maale, et teooria on abstraktne praktika. S.t kellegi teise praktika abstraktne kirjeldus/järeldus/vili on teooria mida saab edasi anda ja õpetada.'

Mulle on jäänud mulje, et klassikaline ülikooliharidus on see mida taga ajada kui sulle meeldib teadust teha. IT valdkonnas kui sulle meeldib töötada nt algoritmidega, arendada välja uusi AI mudeleid ja viise, avastada uusi asju (kui veab). Rakenduse suunitlusega võiks olla siis pigem see, kui sulle meeldib käed külge panna ja midagi valmis ehitada. Ja selle eest tasu saada, ei tohi ka seda unustada :)

Kõrghariduse roll tööturul 

Ülikoolihariduse, eriti just klassikalise rolliks, olen märganud, on vahest olla filtriks erinevatele töökohtadele kandideerides. See on võimalus filtreerida välja need kes ei viitsi või ei suuda ülikooli läbida, kuna see fakt ise juba ütleb inimese kohta midagi. Niimoodi saavad pihta ka pädevad potentsiaalsed kandidaadid, aga nii on.

Rakenduskõrgharidus võiks ideeliselt olla heaks stardipositsiooniks alustavale IT-spetsialistile, kuna "käed küljes" kogemus praktika näol tekitab juba õppuril kontakti mõne potentsisiaalse tööandjaga, kus ennast praktika käigus ka täitsa tõestada võimalik on. 

See, mis pole nagu teised (sertifikaadid)

Erinevad kitsamad sertifikaadid tunnistavad inimese pädevust mingi kindla töövahendiga toime tulla. Saan aru, et tavaliselt on neil pigem lühemapoolne kestusaeg (nt AWSi omad https://aws.amazon.com/certification/policies/recertification) sõltuvalt tehnoloogiate kiirest arengust IT valdkonnas. Mulle tundub, et setifikaadid on hea vahend tõestada oma sobivust mingisse kindlate nõuetega rolli, et nad on natuke nagu selline kirurgiline tööriist kandideerimaks mingile kindlale töökohale. Vastasel juhul mis sul ikka tõestada on oma oskusi nii toreduse pärast? Samas, eks vahest tuleb seda ka teha :)

Üks asi mida näitavad kõik need diplomid ja tunnistused on võime keskenduda või ennast pühendada mingi eesmärgi saavutamisele. Käed rüpes istudes ei saa mitte keegi lõpetatud ei kõrgkooli, ega tehtud ühtegi sertifikaati.

EDIT 2026-04-02:

Unustasin ära IT kolledži rolli küsimuse alguses suure hooga. Ma saan aru, et IT kolledži diplom oli alguses rakenduskõrgharidus, kuid pärast Taltechi alla liikumist on õppekavad liigutatud klassikaliste kõrgkooli diplomite peale, nagu mu endagi õpitu mis lõpeb bakalaureusega. Selle järgi võiks arvata, et ta võiks paigutuda kusagile vahepeale. Kindlasi on tugeva praktika pärand jäänud siin püsima, vaadates et IT süsteemide arenduses on sees 24EAP ettevõtte praktikat. Pigem jääks esmapilgul nagu mulje, et tegemist on jätkuvalt rakendusliku kõrgharidusega, lihtsalt väljund on teistmoodi vormistatud.