kollaazh

Ma valisin oma raamatu retsensiooni teoseks Viktor Pelevini Õuduste Kiivri ( https://en.wikipedia.org/wiki/The_Helmet_of_Horror ). Tundus lihtne ja  natural fit   ITSPEA ainesse, kuna kogu raamat on kirjutatud jututoa vestluse formaadis. See nüüd lõppes hoopis sellega, et ma hakkasin natukene Madhjamaka budismi uurima, aga see on teine teema :) Üks huvitav nüanss, mis mulle silma jäi on see, et jututoa formaat on jube sarnane teatritüki vormile. Peamine, mis süžeed edasi viib, on tegelaste jutustamine. Ma küll ei mäleta aga minu arust oli muidugi näidendite tekstides ka metainfot, ehk siis tegelastest väljaspool asuvaid kirjeldusi, mida siin raamatus ei olnud; tegemist on puhta mitmesuunalise jutuga. Eriti tuli mulle meelde kunagi ammu loetud Beckett'i Godot'd Oodates. Teine tähelepanek oli, et Pelevin siiski tegi formaadi suhtes järeleandmisi, et teos paremini loetav oleks. Osad tegelased läksid kohati omavahel dialoogi ning teised ootasid kannatlikult oma järge, lastes neil ...

Püstitus  Kujutle end IT tugilahenduste otsustaja rolli Eestis - kuidas tuleks sedalaadi tehnoloogia rakendamist korraldada? Seekordne ülesanne on päris raske, kuigi mõnes mõttes ka kergem kuna tegu on mõttemänguga, ning need mulle meeldivad. Olles piisavalt vähe kursis käesoleva teemaga, enam-vähem nii palju kui kursuse materjalidest lugesin ning üht-teist mida ise näinud olen, püüan siin kuidagi moodi orienteeruda ning loodan et kõiki rehasid päris läbi ei astu.  Mõtteid Esimene mõte mis pähe tuleb, on see, et me peaksime eristama kahte erinevat viisi edendada erivajadustega inimeste ligipääsetavust IT lahendustele. Sarnaselt sellele nagu meil on olemas nt kaldteed uutes ehitistes, ning teiselt poolt ratastoolid mis neid kaldteid kasutavad, võime eristada näiteks passiivseid ja aktiivseid meetmeid. Passiivsete meetmete alla loeksin ma igasugused veebi nõuded, et piltidel oleks alt text, sisenditel oleks õiged label'id ning muu taoline, et aktiivsed tööriistad neid käide...