Have you tried turning it off and on again?

Püstitus 

Kujutle end IT tugilahenduste otsustaja rolli Eestis - kuidas tuleks sedalaadi tehnoloogia rakendamist korraldada?

Seekordne ülesanne on päris raske, kuigi mõnes mõttes ka kergem kuna tegu on mõttemänguga, ning need mulle meeldivad. Olles piisavalt vähe kursis käesoleva teemaga, enam-vähem nii palju kui kursuse materjalidest lugesin ning üht-teist mida ise näinud olen, püüan siin kuidagi moodi orienteeruda ning loodan et kõiki rehasid päris läbi ei astu. 

Mõtteid

Esimene mõte mis pähe tuleb, on see, et me peaksime eristama kahte erinevat viisi edendada erivajadustega inimeste ligipääsetavust IT lahendustele. Sarnaselt sellele nagu meil on olemas nt kaldteed uutes ehitistes, ning teiselt poolt ratastoolid mis neid kaldteid kasutavad, võime eristada näiteks passiivseid ja aktiivseid meetmeid.

Passiivsete meetmete alla loeksin ma igasugused veebi nõuded, et piltidel oleks alt text, sisenditel oleks õiged label'id ning muu taoline, et aktiivsed tööriistad neid käidelda suudaksid. Aktiivsete alla loeksin igasugused programmid nagu text-to-speech, magnifier, jm plus siis ka riistvaralised vahendid nagu braille klaviatuur jne.

Aktiivsete meetodite puhul võiks tegemist olla toetatud teenuste ning tehnikaga, sarnaselt kuuldeaparaatide ja ratastoolide soetamise toetustele. Tootjaid on palju, ning olen aru saanud et mõned programmid või tehnika ise võivad kallimate hulka kuuluda, mis on ka arusaadav kuna tarbijaskond on väiksem.

Passiivseid meetmeid võiks kas seadustega reguleerida nõuetepõhiselt, või siis toetustega turgutada; näiteks et oleks võimalik osa arenduskuludest saada maksuvabalt kui lisame X, Y ja Z toe oma tarkvara sisse.

Mis on aga mureks n.ö passiivsete meetmete juures, on sama asi mis on mureks üldse tarkvara puhul (mida puutusin ka autorikaitse nädala kirjutises). Ei ole nii, et Eesti elanikud kasutavad ainult Eesti tarkvara, pigem vastupidi isegi, ma julgeks pakkuda et Eesti tarkvara kasutame me pigem vähem kui muus maailmas toodetut. Nõuda/toetada kaldtee ehitamist hoonesse mis on Eestis on Eesti valitsemise mehhanismiga tunduvalt kergem kui nõuda Microsoft'i käest Eesti nõuete täitmist.

Seega, et midagigi ära teha oleks vaja meil jalg saada sisse kusagile nõukogusse või ühingusse mis suudaks selliseid asju mõjutada või nõuda oma kaaluga, kas siis maailma või vähemalt Euroopa tasemel, et meie inimeste sõna seal ka kuulda oleks.

Üleüldiselt on tegemist minu arust sotsiaalse teemaga, kuna IT on praeguseks pea kogu maailma juba ära õginud. Väita, et tegemist on IT probleemiga, oleks minu arust sama mis väita, et liikumispuuete ning ratastoolide hanimisega peaks tegelema jalgtranspordi ministeerium või midagi taolist (ministry of silly walks :D?).

Mulle tundub veel, et tegemist on mitmeharulise probleemiga, mille eri tahkusid võiksid lahendada erinevad struktuurid kerge tsentraalse koordineerimisega. Meil on vaja edendada passiivsete meetodite rakendamist ettevõtete poolt, aktiivsete meetodite loomet ning soetamise toetusi, plus siis veel teavitustööd, et potentsiaalsed kasutajad ka nende lahendustega kokku viia.