Oma mätta otsast näeb küll kaugemale, kuid mets on siiski lähemal kui silmapiir

Ma juhtusin kunagi lugema Sirbist või Müürilehest artiklit Inimlikkus on loomalikkus või midagi taolist, hetkel ma seda üles ei leidnud. Artikkel väitis, et see mida me nimetame inimlikuks on olemas ka loomadel, ning see mis saab nimetuse masinlikkus või robotlikkus on olemas ainult inimestel. Tegemist on küll kindlasti hüperbooliga, aga see mõte jäi mulle kuklasse pesa punuma; laias laastus kipun nõustuma.

Eelneva näol on tegemist ühe mõttemudeliga. Mudelite mureks on see, et nad on lihtsustused. See on muidugi ka nende tugevus. Hea mudel võiks olla selline mis lihtsustab ära mingis kontekstis ebaolulise ning jätab alles vaid selle, ilma milleta ei saa. ISPEA kursuse käigus on mul tekkinud mentaalne mudel tehnoloogiast inimese pikendusena.

Taolise mudeli põhjal lähtudes kusjuures tekib isegi küsimus kas me oskaksime ära tunda mõne maavälise tsivilisatsiooni loodud tehnoloogia? Kas me nimetaksime seda üldse tehnoloogiaks või on see mõiste ise juba inimkonnaga niivõrd seotud, et meil oleks vaja mingit uut terminit?

Viimasel aastal-paaril on räägitud tüütavalt palju AI teemadel (sõna definitsioon on küll natuke nihkes praeguses situatsioonis aga see on tõenäoliselt definitsiooni nihe millega peame elama, vähem või rohkem aega). Mulle on kõlama jäänud lause, et see tehnoloogia on võimendaja; ta võimendab nii kompetentsi kui ebakompetentsust.

Ringiga tagasi minnes tundub mulle, et see lause on küll tõene, aga ta on üldistus kogu tehnoloogia kohta inimkonna ajaloo algusest. Proovides ette kujutada näiteks oda kasutuselevõttu, osav ja võimekas kütt suutis tõenäoliselt rohem saaki koju tuua; samas kui inimese käes kes ei osanud näiteks loomakarja jälgi üles võtta oli tegemist palju ebaefektiivsema tööriistaga. Tugeva ja kogenud sõduri käes on oda efektiivsem kui füüsiliselt vähem võimeka või kogemusteta inimese käes.

Tehnoloogia on loodud inimeste eesmärkide täitmiseks ning meie eesmärgid pole laias laastus muutunud. Väga suur lihtsustus oleks see, et me soovime elada, paljuneda ja kõike teada. Põllumajandus aitas meil rohkem süüa toota, taimearetus aitas meil paremat sööki toota. Aurumasin aitas meil kiiremini liikuda ja suuremates kogustes tööriistu toota; sisepõlemismootor võimendas aurumasina panust. Arvutusmasinad aitasid meil kiiremini mõelda ning nende järgnevad edasiarendused on olnud selle panuse võimendamine.

Vahemärkusena ka see, et avastades teiste planeetide olemasolu tekkis meil ka ambitsioon Maa pealt väljaspoole paljuneda :)

Kõik tehnoloogia millega me siiani teadlikult kokku puutunud oleme, on loodud inimeste poolt (kas siis otseselt või kaudselt) inimestele. Tööriistadel on sisse kodeeritud inimeste proportsioonid, nutikamatel seadmetel ja tarkvaral inimeste poolt tajutavad sisendid-väljundid. Need asjad töötavad inimese mõtlemisest tuletatud põhimõtetel (tuntavam tarkvara ja loogikaseadmete juures, aga ka näiteks lihtne haamer mahub siia sisse; võtan löön ja teine asi saab kolaka, lihtne intuitiivne inimloogika).

Mis ma tahan selle suure jauramise peale öelda on see, et kõik mis me loome on nii tugevasti meie endi nägu, et me ise ei saa sellest isegi aru, enne kui meil pole sinna midagi võrdluseks kõrvale panna; või veelgi enam, äkki me polegi võimelised ära tundma millega inimtehnoloogiat võrdlema peaks.

Viimane mõte veel AI teemal ka, kuna see hetkel siiski päevakorras. Kui me jõuame ükskord üldise mõtleva "päris" tehisintellektini, saab ta olema meie enda peegelpilt. Samamoodi ka kõik tema loodu saab olema inimeste ning inimkonna nägu. Ilus Aabrahamlik-jumalik sümmeetria viimasesse postitusse :)