TÄHTIS: LUGEGE HOOLIKALT

Sissejuhatus

Postituse teemaks seekord ITSPEA 7. nädala teema. Kui valida tarkvaraprojektile 3 litsentsi vahel: ärivaraline, GNU GPL või BSD litsents, mis oleks nende eelised ja puudused ning missugustes oludes millist litsentsi eelistada?

Ärivaraline EULA

Tegemist on vana hea klassikalise litsentsiga, mille taolistele meist paljud (kirjutaja kaasa arvatud) on pikemalt mõtlemata linnukese ette pannud, et kiiremini programmi paigaldatud või äppi sisse logitud saaks.

Sellise litsentsi eeliseks on autori võimalikult suured õigused dikteerida kuidas tema tarkvara kasutada tohib (seaduse piires +/- vaidlusruum kohtus). Tema puuduseks võib pidada potentsiaalset kehvemat toote turvalisust (security by obscurity rakendamist mõtlen näiteks). Samuti on lõppkasutaja seisukohast tegemist usalduse küsimusega tarkvara tööle pannes, et ta sul mingit pahandust arvutis/telefonis ei tee ning mingit liigset infot ei kogu.

EULA tüüpi litsentsi võiks näiteks rakendada juhul kui tarkvara autor arvab, et ta on saanud hakkama millegiga mis annab talle tõsise konkurentsieelise järgmiseks N aastaks, enne kui keegi ta idee reverse engineer'ida suudab. Samuti on taoline litsents kasulik, kui soovid oma kasumit müüdud tarkvara litsentside pealt optimeerida, s.t müüa võimalikult paljudele kasutajatele, ilma et nad su tarkvara omakeskis paljundaksid ja edasi jagaksid. Üldisemalt siis pigem raha teenimise ja konkurentsi kontrollimise (loe: raha teenimise) eesmärgil. 

BSD litsents

Lugesin just mälu värskenduseks BSD litsentsi läbi; tegemist on hea lühikese lugemisega. Litsentsi idee on minu jaoks lihtne:
    1. tunnustada autorit    
    2. autori taguotsa kaitsta erinevate bugide või valesti kasutamise korral
    3. mitte lasta autorile sõnu suhu panna

Tema eeliseks on just tema lubavus, seega on BSD alusel litsentseeritud tarkvara sobilik kasutamiseks igasugustes erinevates kontekstides, nii kinnises kui avatud tarkvaras. Ma julgeks arvata, et BSD litsents maksimeerib tarkvara levivust. Samas ega ta autorile palju muud tagasi ei anna peale tema nime leviku; kuigi see võib kaasa aidata, ei pane too otseselt kellelegi leiba lauale.

Naatan Nohik võiks oma projektile panna külge BSD litsenti kui ta soovib maksimeerida oma tarkvara kasutust ning omale "nime teha".

GNU GPL

GNU litsents on natukene nagu viirus, mis on iseenesest päris kaval idee. Olles kasutanud oma projektis selle litsentsi alusel jaotatud tarkvara, peab ka sinu projekt ning kõik selle derivaadid olema litsentseeritud samamoodi. Litsentsi idee on säilitada kõikidele inimestele õigus tarkvara käivitada, muuta, jagada jne.

GNU GPL litsentsi eelisteks on tema ideoloogilisus tarkvara ning seeläbi inimeste vabaduste säilitamine. Samuti nõue, et tarkvara lähtekood peab olema kasutajale kättesaadav tagab tarkvara suhtelise usaldusväärsuse ning ka turvalisuse. Avatud lähtekoodiga tarkvarale tekib kasutajaid kes on samuti huvitatud selle turvalisusesse panustamisest.

Taolise litsentsi puudujääkideks võib olla mõningane tarkvara leviku piiramine, kuna autorid ning ettevõtted kes ei soovi oma tarkvara GPL litsentsi alusel jaotada võivad taoliste programmijuppide kasutamist vältida.

Naatan võiks oma tarkvarale panna peale GPL litsents näiteks kui ta tahab kasutada oma projektis mõnda GPL litsentsiga teeki või komponenti. Samuti võiks ta seda litsentsi kasutada juhul kui ta on ideoloogiliselt vaba tarkvara pooldaja.