Kas siin kajab?

Inimestel kipub olema komme pigem nõustuda sellega, mida nad juba niigi arvavad, ning olla skeptiline info suhtes mis käib nende arvamustega vastu. See nõuab teadlikku otsust ning pisikest mentaalset pingutust, et mõelda: aga äkki mul pole õigus. Anekdootlik näide, nagu ta on, aga mul endal on võtnud omajagu aega ja treenimist, et saada hakkama sellega, et ma tunnistan et mul polnud õigus. Sisemine instinkt on ikka sama nagu vanasti, aga seal on mingi uus kontrollmehhanism nagu peale tekkinud. Ma ei saa öelda, et tegu oleks lollikindla mehhanismiga kahjuks, aga parem kui mitte midagi.

Sellest jõuame järgmise punktini. Ülemaailmse suhtluse arenguga ning maakera "kahandamisega" läbi interneti võimaluste (ja viimasel ajal AI-powered chatbot'idega) oleme leidnud paar uut ja huvitavat muret. Meil on arvuti/telefoni vahendusel võimalik saavutada selline "imeline" võimenduv tagasiside (halb tõlge, feedback loop), mis hakkab rõhutama seda mida me juba niigi arvame, või tahaks arvata.

Üks uus ohtlik suund on näiteks minu arust see kui inimesed kasutavad suvalist chatbot'i terapeudi asemel. Ma olen ise ühel või teisel põhjusel teraapias käinud ning mäletan väga selgesti seda, et kõik asjad mida terapeut mulle rääkis või selgitas ei olnud mulle mugavad, ei resoneerunud alati. Vahest tuli mul alla neelata mõni ebameeldiv tõde ja sellega oma rahu teha. Chatbot'id kahjuks on liiga vastutulelikud ning nende käest tuleb kriitikat tihtipeale kangiga välja kiskuda. Tegemist on väga pinnapealse limiteeritud näitega, aga minu jaoks piisava erinevusega, et teha mind igasuguste chatbot-terapeut lahenduste suhtes väga kriitiliselt meelestatuks.

Teine oht on see, et sotsiaalmeedia algoritmid tahavad maksimeerida engagement'i, ehk siis sulle hakatakse näitama järjest rohkem seda sisu mida sulle meeldib vaadata. Arusaadavalt jõuame me jälle sinna punkti kus sinu sisenditel info kohta maailmast on tõsine filter peale pandud, mis kinnistab väga kitsast infovoogu ning varjab ülejäänut 99% maailmas toimuvast sinu eest.

Kolmas oht tuleb meie endi seest. Me otsime üles neid kanaleid, foorumeid, subreddit'eid, kuidas iganes kusagil mingit poolsuletud suhtlusgruppi nimetatakse, mis võimendavad meie seniseid arvamusi ning filtreerivad välja muid. Ajapikku me liigume järjest rohkem ja rohkem leitud grupi/gruppide ideede ja seisukohtade suunas ning kõik mis selle vastu räägib tundub esmapilgul jama. Jällegi on vaja teadlikku mentaalset pingutust, et ennast sellest lahti rebida ning selle eemaldumisega võib tekkida ka kerge trauma... Mida ma nüüd üldse uskuda julgen?

Selline ohjamatu info üleküllastus on osalt täiega lahe, aga osalt ka needus. Parafraseerides enam-vähem anonüümset interneti kasutajat... We are trying to process a 24-7 onslaught of information with a brain designed to eat berries in a cave (https://adam.nz/quote/g05a1pmiu4egh4z). Minu meelest üpris tabav hüperbool.