Posts

TÄHTIS: LUGEGE HOOLIKALT

Sissejuhatus Postituse teemaks seekord ITSPEA 7. nädala teema. Kui valida tarkvaraprojektile 3 litsentsi vahel: ärivaraline, GNU GPL või BSD litsents, mis oleks nende eelised ja puudused ning missugustes oludes millist litsentsi eelistada? Ärivaraline EULA Tegemist on vana hea klassikalise litsentsiga, mille taolistele meist paljud (kirjutaja kaasa arvatud) on pikemalt mõtlemata linnukese ette pannud, et kiiremini programmi paigaldatud või äppi sisse logitud saaks. Sellise litsentsi eeliseks on autori võimalikult suured õigused dikteerida kuidas tema tarkvara kasutada tohib (seaduse piires +/- vaidlusruum kohtus). Tema puuduseks võib pidada potentsiaalset kehvemat toote turvalisust ( security by obscurity rakendamist mõtlen näiteks). Samuti on lõppkasutaja seisukohast tegemist usalduse küsimusega tarkvara tööle pannes, et ta sul mingit pahandust arvutis/telefonis ei tee ning mingit liigset infot ei kogu. EULA tüüpi litsentsi võiks näiteks rakendada juhul kui tarkvara autor arvab, et t...

Kas siin kajab?

Inimestel kipub olema komme pigem nõustuda sellega, mida nad juba niigi arvavad, ning olla skeptiline info suhtes mis käib nende arvamustega vastu. See nõuab teadlikku otsust ning pisikest mentaalset pingutust, et mõelda: aga äkki mul pole õigus. Anekdootlik näide, nagu ta on, aga mul endal on võtnud omajagu aega ja treenimist, et saada hakkama sellega, et ma tunnistan et mul polnud õigus. Sisemine instinkt on ikka sama nagu vanasti, aga seal on mingi uus kontrollmehhanism nagu peale tekkinud. Ma ei saa öelda, et tegu oleks lollikindla mehhanismiga kahjuks, aga parem kui mitte midagi. Sellest jõuame järgmise punktini. Ülemaailmse suhtluse arenguga ning maakera "kahandamisega" läbi interneti võimaluste (ja viimasel ajal AI-powered chatbot'idega) oleme leidnud paar uut ja huvitavat muret. Meil on arvuti/telefoni vahendusel võimalik saavutada selline "imeline" võimenduv tagasiside (halb tõlge, feedback loop), mis hakkab rõhutama seda mida me juba niigi arvame, või ...

Kuidas kanda sõelaga vett?

Sissejuhatus Ma kujutan ette, et omandi seadlusandlus ning reguleerimine on riigiti mõnevõrra erinev, kuid lõpuks taandub asi füüsiliste omandite peal paarile kitsendusele, mis intellektuaalomandile ei laiene. Füüsiline omand eksisteerib ühes kohas; kui ta on mingis riigis, siis selleks et teda näiteks kellegi käest ära võtta, on vaja saavutada füüsiline ligipääs. Intellektuaalomandile taolist kitsendust ei laiene, kui me seda prooviks rakendada muutuks too pea kasutamatuks ning tema omanik ei saaks selle pealt teenida, pigem oleks see nagu mark margikogus, nii toreduse pärast. Teine kitsendus oleks see, et füüsiline omand eksisteerib ühes koopias. Kui ma ehitan omale kriipsu pealt samasuguse maja nagu mu naabril, on see siiski teine maja. Intellektuaalomandit saab lõpmatult kopeerida, ning samal ajal peaksid kõik koopiad olema siiski see sama omand. Ma olen kindel, et me leiaksime veelgi neid erinevusi füüsilise ning intellektuaalse omandi vahel. Selleks, et intellektuaalomandist olek...

Ära aja kujutist päris asjaga segamini

Sissejuhatus Selle nädala teemaks on netikett. Täpsemini kaks Virginia Shea poolt kirja pandud käitumisjuhistest, millest ühte ma pean sama tähtsaks kui 1990datel ning teist oma tähtsust minetanuks. Kõrvalpõikena, tänase postituse pealkiri on tulnud AI käest, millel ma lasin Vana testamendi kümme käsku Shea stiilis kirja panna, tegemist oli huvitavalt rahuliku ning mõistliku lugemisega; eriti meeldis mulle teine käsk, mille võtsin ka pealkirjaks. 30 aastat hiljem Olles paras laisk loom, ei raatsi ma eriti uurimistööd teha ning kirjutan tänase postituse mõttemängu tasemel ühel suurel oletusel: meil jookseb ühiskonnas kusagil põlvkondade vahel piir, millest vanemad inimesed tunnetavad netiavarust vähem ning nooremad rohkem reaalsena. Kindlasti on erandeid nii ühel kui teisel pool, Bell'i kõver jne. Minnes edasi selle oletuse pealt, julgeksin ma arvata et kõik sellised käsud mis on seotud empaatiaga on tunduvalt tähtsamad kui nad olid 90datel aastatel, kui internet oli paljudele inime...

Digiaedikutest ja jälgimiskapitalismist

Sissejuhatuseks Seekord on teemaks jälgimiskapitalism ja digiaedikud Eestis; hetkeolukord ja tulevikuprognoosid. Ma esimese hooga mõtlesin, et see tundub küll paras pähkel, aga natukene mõistusel tiksuda lastes hakkasid mingid ideed tekkima küll. Asjast Jälgimiskapitalism ja digiaedikud on minu arvates Eestis juurdunud juba väga tugevalt, aga ennekõike on need lombitaguste suurfirmade juured. Mul endal jäävad just silma Google ja Meta. Tunnetuslikult pakuksin ma, et meie endi ettevõtete taolised suundumused on nende hiidude kõrval üpriski marginaalsed. Suur osa meist elab mingis Google või Meta ökosüsteemis, või mõlemas. Kõik Androidi kasutajad on sisuliselt laulatatud Google külge, Eestis on neid ca 60% ( https://gs.statcounter.com/os-market-share/mobile/estonia ), mina ise üks neist. Meta tuleb mängu siis kui on tahtmist midagi käest kätte müüa või näiteks külalisi lapse sünnipäevale kutsuda. Selles ringis kus mina liigun on Messenger üks peamisi suhtluskanaleid. Meta digiaedikus on ...

Vaba teema: tegelt on ju täitsa lahe

Mõned aastad tagasi juhtusin ma vaatama taolist toiduteemalist Netflixi sarja nagu Somebody Feed Phil. Sarja peategelane oli parasjagu Taanis toitu avastamas, ning sattus jutustama koka Christian Puglisiga, kes kurtis, et parima pizza tegemiseks on vaja värskeid koostisosi. Seejuures mainis ta, et õppis pizza jaoks värsket mozzarellat tegema Youtube'ist ( https://calatoriisifarfurii.ro/interview-christian-puglisi ). Sarnast asja olin kuulnud ka varem, kui mu abikaasa uuris oma siseviimistlejast tädi käest kuidas midagi patheldada või krohvida (ma täpselt ei mäleta), ning sai vastuseks et vaata Youtube'ist. Mõeldes nüüd tagasi oma senise elu peale, olen ma interneti abil õppinud kitarri mängima, programmeerima, sõrmedega vilistama, natukene suupilli mängima, sotsiaalärevuse ning stressiga võitlema (need viimased on veel käimasolevad teekonnad). Kõik need on ainult mõned üksikud näited, mis mulle kohe pähe tulevad, kuigi ma arvan et see loetelu on tõenäoliselt palju-palju pikem. ...

Vanad kalad uues meedias

Sissejuhatuseks Seekordseks nädala ülesandeks on analüüsida kahte traditsioonilise meedia kanalit, üks neist millel läheb hästi ka uues meedias, ning teine millel päris nii hästi ei lähe. Pean tunnistama, et mul endal läheb see piir traditsioonilise ja uue meedia vahel natuke hägusaks, tunnetuslikult oleksin liigitanud juba ka uudisteportaalid traditsioonilise meedia valdkonda, mille hiljem küll ümber mõtlesin. Teine raskus antud teemavaliku juures on see, hästi vs halvasti minek uues meedias on mõnevõrra subjektiivsem kui eelnevad teemad, eks ma seega lähtungi siinkohal sellest kuidas üks ja teine mulle endale tunnetuslikult paistavad (siinkohal ei saa ka vältida võimalust, et mul on mingi eelnev  bias,  mida ma ei suuda märgata). Eesti Televisioon ja Kanal 2 Ma valisin oma võrdluseks kaks Eesti telekanalit traditsioonilise meedia esindajatena, kellel on olemas ka uue meedia kanalid (siinkohal võib üldse ära mainida, et raske on praegusel ajal leida mõnda meediakanalit, mille...