Kuidas kanda sõelaga vett?

Sissejuhatus

Ma kujutan ette, et omandi seadlusandlus ning reguleerimine on riigiti mõnevõrra erinev, kuid lõpuks taandub asi füüsiliste omandite peal paarile kitsendusele, mis intellektuaalomandile ei laiene. Füüsiline omand eksisteerib ühes kohas; kui ta on mingis riigis, siis selleks et teda näiteks kellegi käest ära võtta, on vaja saavutada füüsiline ligipääs. Intellektuaalomandile taolist kitsendust ei laiene, kui me seda prooviks rakendada muutuks too pea kasutamatuks ning tema omanik ei saaks selle pealt teenida, pigem oleks see nagu mark margikogus, nii toreduse pärast.

Teine kitsendus oleks see, et füüsiline omand eksisteerib ühes koopias. Kui ma ehitan omale kriipsu pealt samasuguse maja nagu mu naabril, on see siiski teine maja. Intellektuaalomandit saab lõpmatult kopeerida, ning samal ajal peaksid kõik koopiad olema siiski see sama omand.

Ma olen kindel, et me leiaksime veelgi neid erinevusi füüsilise ning intellektuaalse omandi vahel. Selleks, et intellektuaalomandist oleks kasu nii omanikule kui ülejäänud inimkonnale on meil vaja muuta ta kasutatavaks, seega ligipääsetavaks. Ligipääs tekitab võimaluse seda omandit kopeerida, muuta, kasutada ja ka reverse engineer'ida (oleneb kui lihtsasti, aga siiski).

Autoriõigus 

Siinkohal pidin uurima üldse mis kuulub näiteks tarkvara puhul autoriõiguse alusel tema loojale. Tuleb välja, et selleks on konkreetselt lähtekood ning ka sellest kompileeritud masinkood (https://www.nautadutilh.com/en/insights/software-protection-under-eu-copyright-law-5-things-to-know). Ääremärkusena lähtun hetkel Euroopa Liidu seadusandlusest, et mu pea ei plahvataks (mis on veel omaette probleem, mida käsitleda).

Selle pika sissejuhtatuse peale jõuan ma lõpuks ka oma väiteni, et tarkvara autoriõigused ning nendest tulenevad litsentsid on täitsa rahuldavalt välja kukkunud. Me kaitseme seda osa, mida on reaalselt võimalik, ehk siis konkreetset esitust, jättes kaitse alt välja selle mida on raske kaitsta ning mis on ühtlasi ka see mis kannustab innovatsiooni: ideed, algoritmid, mustrid-võtted ja muu taoline.

Patent 

Mida rohkem ma sellest loen, seda enam asi mis mulle väga ei sobi on tarkvara patent. Üldiselt mulle istub, et Euroopa on otsustanud, et tarkvara ei saa patenteerida (kuigi natuke nagu ikka saab ka https://www.mewburn.com/law-practice-library/patentability-of-business-method-and-software-inventions-in-europe-2). Kipun kartma, et kui me võimaldame piirata mingite kindlate meetodite või lähenemiste kasutamist, juhtub täpselt sarnaseid situatsioone nagu ka ITSPEA selle nädala materjalides, kus patente kasutatakse konkurentsi lämmatamiseks. Otsides internetist põhjuseid miks patentidega äritsetakse, ei leia ka midagi ülearu meeldivat (https://thompsonpatentlaw.com/patent-acquisition/).